| ||||||||||||||||||||
| AVALEHT |
|
|||||||||||||||||||
|
MÜÜK RENT ARENDUSOBJEKTID KASULIK TEADA Ajalugu Kinnisvara mõisted VIITED UUDISED GALERII |
KASULIK TEADA - Kinnisvara mõisted A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | Z | T | U | V | Ü Warning: Undefined variable $esi_eelmine in /data01/virt89734/domeenid/www.kirikuvarahaldus.eelk.ee/htdocs/inc.moisted.php on line 43 ^Ainuesindus Maakleri ainuõigus objekti müümise vahendamiseks, kus müüja on kohustunud mitte sõlmima maaklerilepinguid teiste maakleritega, samuti, kui lisaks sellele on müüja ise lubanud objektile ostjat mitte otsida. ^Ajutine ehitis Piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse kohaliku omavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. ^Annuiteet Muutumatu suurusega perioodiline makse, mis sisaldab nii laenu põhiosa tagasimakset kui ka laenujäägilt arvutatud intressisummat. Laenu tagasimaksmist alustades on annuiteedis suurem osa intressisummal ja väiksem osa laenu põhiosa tagasimaksel. Edaspidi laenu põhiosa tagasimakse järjest suureneb ja intressiosa väheneb. ^Asjaõigus Normistik, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. Jaguneb: omandiks ja piiratud asjaõigusteks (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ning pandiõigus). ^Avatud brutopind Kaetud pind, mis ei ole kõigist külgedest täies kõrguses piiratud. ^Avatud esindusõigus Vahendaja õigus objekti müügi vahendamiseks, kusjuures müüja jätab endale õiguse volitada vara müüma ka teisi vahendajaid. ^Avatud netopind Avatud netopind on korruste avatud netopindade ja korruste katmata netopindade summa. Korruse avatud netopind on kaetud pind, mis ei ole kõigist külgedest täies kõrguses piiratud. Korruse katmata netopind on kasutusotstarbega pind, mis on osaliselt või kogu perimeetri ulatuses ehituskonstruktsiooniga piiratud, kuid katmata. ^Bilanss Kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud kuupäeval (tavaliselt aruandeperioodi lõpul ehk siis kvartali, poolaasta, aasta lõpul). Bilansi võrrand: Käibevara + Põhivara = Lühiajalised kohustused + Pikaajalised kohustused + Omakapital ^Boniteet (boniteedi klass) Kasvukoha suhtelise headuse näitaja, iseloomustab kasvukoha sobivust teatud puuliigi kasvamiseks. Samades tingimustes kasvavatel erineva puuliigi puistutel võib olla erinev boniteet. Boniteet sõltub peamiselt mulla liigist, reljeefist ja veerežiimist. Kõige kiirema kasvuga on Ia boniteedi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteedi puistud. Finantsterminina tähendab maksevõimelisust. ^Brutopind Suletud brutopinna ja avatud brutopinna summa. ^Detailplaneering Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringute koostamise korraldamine on vahend, millega linn tagab talle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning planeerimis- ja ehitusseadusega pandud ülesannete täitmise ning loob võimalusi halduspiires asuva ala territoriaalseks tasakaalustatud arenguks. ^Diskonteeritud rahavoo meetod Hinnatava objekti tulude laekumise ja tema haldamiseks tehtavate kulude tegemise ajaline prognoos ning vastavate rahavoogude diskonteerimine hindamise hetkesse. ^Ehitis Ehitis on ehituse tulemus, mis jaguneb hooneteks ja rajatisteks. ^Ehitise kasutusluba Luba mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel ning projekti kohaselt valminud ehitisele, pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt. ^Ehitusluba Luba mille kohalik omavalitsus annab ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusloaga kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg kooskõlastatult ehitise omanikuga, määratakse ehitusjärelevalve teostamise kord ning tingimused ehitusloa saanud ehitisel. Kohalik omavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ning ehitusloata. ^Ehitusõigus Ehitusõigus näitab, milline on krundi kasutusotstarve ning millise osa krundist kuidas võib hoonestada. Õigus koosneb 4 näitajast: 1) krundi kasutusotstarve, 2) lubatav hoonete arv krundil, 3) suurim lubatav hoonetealune pind ning 4) hoonete maksimaalne lubatav kõrgus. ^Ekspluatatsioonikulud Kasutamisega seotud kulud, näiteks korteri kütte-, ja elektrikulud. ^Elamispind Elamiseks ettenähtud ja selleks otstarbeks kasutatavate tubade summeeritud kogupindala. ^Elamu Hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks. ^Elamuühistu Elamuühistu (-kooperatiiv) on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. ^Eluasemelaen Pikaajaline laen eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks. Eluasemelaenu tagatiseks on reeglina laenuga finantseeritav korter või eramu. ^Eluruum Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele. ^Eluruumide pind Elamiseks vajalike tubade ning abiruumide (köök, esik, tualett, pesemisruum, vannituba, panipaik, sisseehitatud seinakapid, veranda jt.) pindade summa. ^EURIBOR Lühend inglisekeelsest väljendist "European Interbank Offered Rate". Euroopa pankadevahelise rahaturu poolt noteeritud EURO intress, millega eurotsooni riikides üks A-reitinguga pank pakub deposiiti teisele A-reitinguga pangale. ^Force majeure vääramatu jõud ^Hind Termin, mida kasutatakse kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa väljendamiseks. ^Hindamisakt Kirjalikult vormistatud kinnisvara eksperthinnang. ^Hoonestusõigus 1) Pikaajaline (kuni 99 aastaks) maa kasutusele andmise vorm, kus maa omanik on üks isik ja maa kasutaja, kellel on õigus maatükk hoonestada, teine isik ja kus maatükk ja hoone on iseseisvad kinnistud. Võimaldab hoonete müümist (käivet) lahus maatükist. Hoonestusõigus on võõrandatav (müüa, kinkida jne) ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist, mis ilma hoonestusõigust seadmata oleks õiguslikult maatüki oluline osa. Maa kasutamise eest makstakse tasu (hoonestusõiguse tasu). ^Hüpoteek 1) Pant, mis on seatud kinnistule (v.a vallasasjad) ja on antud näiteks rahalise kohustuse täitmise tagatiseks. Pandipidajal (hüpoteegipidajal) on nõude olemasolul õigus nõuda kinnistu müüki sõltumata sellest, kelle omandisse see kuulub. Hüpoteek (kinnispant) vähendab üldjuhul kinnistu väärtust ja ei lõpe automaatselt, kui rahaline kohustus on täidetud. ^Hüpoteeklaen Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant (hüpoteek). Vastavalt seadusele peab tagatise (kinnisasja) väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda. ^Immateriaalne põhivara Ettevõtte asutamise ja arenguga seotud kulud, ettevõttele kuuluvad patendid, kaubamärgid, autoriõigused jne. Vastandiks on "materiaalne põhivara". ^Inflatsioon Hindade üldine ja püsiv tõus ning sellest tulenev raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadustega. ^Intress Laenu hind ehk tasu laenuandjale laenu kasutamise eest. ^Intressimäär Intressi suurus väljendatuna protsendina tagastamata laenusummast (laenujäägist) või kogu esialgsest laenusummast mingi kindla ajaperioodi (aasta, kuu, päeva) kohta. ^Inventariseerimine Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vara loendamine. ^Investeerimine, investeering Põhivarade ja väärtpaberite soetamine või müük. ^Investor Füüsiline või juriidiline isik, kes tulu teenimiseks paigutab oma vaba raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse vm. ^Isiklik kasutusõigus Piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja konkreetse isiku kasuks, kes on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust (näit. kasutusõigus elamule). ^Jääkasendusmaksumus 1) Hindamismeetod, mis põhineb maa jooksva kasutuse turuväärtuse hinnangul, pluss asendus- või taastamiskulud, miinus füüsiline ja moraalne kulum ning optimeerimine. 2) Asendusmaksumus miinus kulum. ^Jääkmaksumus Põhivara väärtus ^Jääktaastamis maksumus Ãœmberhinnatud soetamismaksumus, millest on maha arvatud ümberhinnatud kulumi summa. ^Kaasomand Kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. ^Kallas, rand Kallas on merd, järvi, jõgesid, veehoidlaid ja veejuhtmeid ääristav, veekogu tavalisest veepiirist algav maismaavöönd. Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse randadeks. ^Kapitalirent Kapitalirent on liisingu vorm, mille puhul rentnik kannab ise liisinguperioodi vältel liisitud vara omandist tulenevad riskid ja tulud ning lepingu nõuetekohasel täitmisel saab liisinguperioodi lõppedes vara omanikuks. ^Kapitalisatsioonimäär 1) Tulunorm, mida kasutatakse tulevaste rahavoogude konverteerimiseks nüüdisväärtusesse. 2) CR = tegevustulu / hinnaga. ^Kapitaliseeritud tulude meetod Objekti turuväärtus määratakse selle kasutamise aja jooksul laekuva tulu (rendi) kapitaliseeritud väärtusena. ^Kapitaliturg Turg, kus ringlevad pikaajalised (tähtajaga üle 1 aasta) kohustused, ettevõtete aktsiad ja võlakirjad. Jaguneb: esmaturuks ja järelturuks. ^Kasulik pind Ãœldine netopind, miinus tehniline pind ja ühendusteede pind. Kasulik pind on ruumiprogrammile vastavate ruumide pindade summa. Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, üldkasutatavate pindade ja võimalike mitteeluruumide pindade summa. ^Kasutusrent Kasutusrent on liisingu vorm, mille puhul rendileandja (liisingfirma) rendib kliendile liisingperioodiks vara, mis perioodi lõppedes rendileandjale tagastatakse. Põhiline osa vara omandiga seotud riskist ja tulust jääb vara omanikule- rendileandjale. ^Kasutusvaldus Piiratud asjaõigus, mis koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Ei ole võõrandatav. ^Katastritunnus Numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. ^Katastriüksus Katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. ^Kindlustatav väärtus Kindlustuspoliisis kirjeldatud vara kindlustusmaksumus uuena, millest lahutatakse võimalike spetsiaalselt poliisist välja jäetud esemete kindlustusmaksumus uutena. ^Kindlustus Kindlustus on kokkulepe, kus üks osapool (kindlustusandja) luba tasu (kindlustuspreemia) eest sooritada rahalise või natuuras väljamakse teisele osapoolele (kindlustatule) juhul, kui toimub kindlaksmääratud kindlustatu huvide vastane juhtum. ^Kindlustusväärtus Vara väärtus, mis on sätestatud kindlustuslepingus või poliisis sisalduva definitsiooniga. ^Kinnisasi Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus. ^Kinnisomand 1) Kinnisvaraga kaasnevad kohustused, õigused ja nende piirangud. 2) Piiramatu õigus kinnisvara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. ^Kinnistamine Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). ^Kinnistu Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. ^Kinnistusraamat Kinnisvararegister, mis koosneb 3-st komponendist: kinnistus-register, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade õigusliku režiimi fikseerimiseks ja on avalik. Kehtivad on ainult need kinnistut puudutavad piirangud või õigused, mis on kantud kinnistusraamatusse. ^Kinnistusregister Kinnistusraamatu komponent, mis koosneb 4 osast: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid. ^Kinnistusregistriosa Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid ^Kinnisvara Konkreetsele isikule kuuluv (kinnis)asjade, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. ^Kinnisvara arendus Tegevus, kus kinnistu parendamise läbi tõuseb tema tulusus. ^Kinnisvara hindamine Kinnisvara väärtuse määramine konkreetsel ajahetkel kehtivatel tingimustel. ^Kinnisvara käive Tehingud ja toimingud, mille käigus kinnisvara omandisuhe muutub (ost-müük, pärimine või kinkimine). ^Kinnisvara nõudlus Kinnisvara kogus, mida ostjad on nõus antud hinna juures turult omandama. ^Kinnisvara pakkumine Kinnisvara kogus, mida omanikud on nõus antud hinna juures müüma. ^Kinnisvara vahendus Kinnisvara müüa sooviva ja kinnisvara osta sooviva isiku või institutsiooni kokku viimine. ^Kinnisvarahaldur 1) Isik, kes vastutab objekti hoolduse, jooksvate tööde, rendikogumise ja olukorra jälgimise eest, 2) isik, kes korraldab objekti hooldust ja majandamist omaniku või tema poolt asutatud juriidilise isikuga sõlmitud lepingu alusel. ^Kinnisvarahaldus 1) Kinnisvara tehnilise ja funktsionaalse toimimise kindlustamine ja sihtotstarbelise kasutuse korraldamine, 2) hallatava objekti majandamise korraldamine, sh. tulude ning kulude juhtimine. ^Kinnisvarahooldus Kinnisvarahoolduses võib eristada kolme kategooriat: jooksev, ennetav ning korrigeeriv. ^Kinnisvaramaakler 1) Isik, kes osutab turustusteenust kinnisvara müügil, s.t. aitab leida pakutavale objektile ostjat või rentnikku, 2) isik, kes korraldab klientide ülesandel tasu eest kinnisvara ostu-, müügi-, rendi- ja üüritehinguid ning annab vastavat konsultatsiooni. ^Kinnisvaraturg Koht (ja protsess), kus saavad kokku kinnisvaratehingutes osalejad oma tehingute läbiviimiseks. ^Kinnisvaraturu liigid Kinnisvaraturu liigid: elamispinnad, äripinnad ja maa. ^Korterihoonestusõigus Piiratud asjaõigus, mille esemeks on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum või mitteeluruum, samuti reaalosa üldpinna suurusele vastav mõtteline osa reaalosaks mitteolevast ehitisest ja hoonestusõigusest. ^Korteriomand Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. ^Korteriühistu Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. ^Krunt Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. ^Kuja Ehitiste lubatud väikseim vahekaugus. ^Kulum Vara väärtuse langus võrreldes uue objekti arvatava kogumaksumusega. ^Kulumeetod Määratakse turuväärtus, toetudes maatükil olemasolevatele ehitistele parenduste tegemiseks või nende püstitamiseks tehtavatele õiglastele ja vajalikele kulutustele hindamise hetkel. ^Käibevara Vara, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks ettevõtte tegevuses. ^Käsiraha Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. ^Liising Liisingfirma (rendileandja) ja kliendi (rentniku) vaheline lepinguline suhe, mille alusel rendileandja ostab kliendi soovil seadme, masina või muu vara või püstitab ehitise ja rendib selle kliendile välja. Liisingu vormid on kapitalirent ja kasutusrent. ^Likviidsus ehk maksevõime Panga võime teha õigeaegselt vajalikke väljamakseid hoiustajatele ja teistele isikutele. Mida suurem on lühiajaliste vahendite maht bilansis võrreldes lühiajaliste kohustustega, seda suurem on likviidsus. Likviidsuse indikaatorid: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime kordaja ning maksevalmiduse kordaja. ^Maakataster Andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. ^Maaklerileping Maakleri ja esindatava suhteid reguleeritakse maaklerilepinguga, kus fikseeritakse maakleri ning müüja õigused ja kohustused, esindamise aeg ja vahendustasu suurus. ^Maakorraldus Tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. ^Maksumus Kaupade või teenuste eest tasutav hind või raha, mis on vajalik kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks. ^Materiaalne põhivara Piiratud (hooned, seadmed) või piiramatu (maa) kasutusajaga füüsiliselt olemasolevad varad. Vastand "immateriaalne põhivara". ^Mitteeluruum Elamutes paiknevad kontoriruumid, kultuurhariduslikud ruumid, ateljeed (loominguliste töötajate tööruumid), kaubandusruumid, kommunaal-elutarbelised ruumid, laoruumid, tööstusruumid ja muud elamutes paiknevad ruumid. ^Netopind Suletud netopinna ja avatud netopinna summa. ^Õiglane väärtus Hind, mida võib saada vara müügist, mis võib toimuda ka teistsugustes tingimustes ja oludes kui need, mis valitsevad vabal turul vara tavalisel korrapärasel müüki panekul. ^Omafinantseerimine Laenuvõtja kohustus rahastada laenuprojekti osaliselt oma vahenditest. ^Omand Omand on juriidiline mõiste, mis väljendab isiku täielikku õiguslikku võimu asja üle. ^Omavoliline ehitis Ehitusseadus ütleb, et ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud väikehoone, mida võib ehitada kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. Väikehooneks loetakse kuni 12 m2 ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. ^Optsioon Õigus osta või müüa mingi vara kindlaksmääratud hinnaga (kasutushinnaga) kokkulepitud aja jooksul. ^Ostueesõigus tekib seaduse või lepingu alusel ja annab vallas- või kinnisasja müümisel õigustatud isikule õiguse asuda teatud tähtaja jooksul ostja asemele esialgses lepingus sätestatud tingimustel ^Pant Jaguneb vallaspandiks ja kinnispandiks (hüpoteek). Isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel juhul, kui tehingust tulenevaid kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud. Pandi esemeks võivad olla asjad, väärtpaberid ning varalised õigused ^Parim kasutus Vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatav, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse ^Piiratud asjaõigused Oma sisult jagunevad piiratud asjaõigused kasutamisõigusteks, realiseerimisõigusteks, omandamisõigusteks ja ostueesõiguseks, mis annavad ühel või teisel viisil teatud ulatuses õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi. Piiratud asjaõigusteks on hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus, reaalkoormatis, ostueesõigus, pandiõigused. ^Põhivara Materiaalne ja immateriaalne vara, mida kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul, reeglina rohkem kui 1 aasta. Jaotub: maaks, ehitisteks ja sisseseadeks ning muudeks pikaajalisteks varadeks. ^Puhaskasum Pärast maksude tasumist järelejäänud kasum. ^Puistu Suhteliselt ühtlase iseloomuga, naabermetsaosast erinev metsaosa. Erineb naaberpuistust mõne takseertunnuse nagu vanuse, kõrguse, diameetri, koosseisu, kasvukohatüübi, boniteedi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse poolest. Puistud jagunevad puht,- sega-, looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Ãœks puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks. ^Puistu hektaritagavara (M, tm/ha): Puistu hektaritagavaraks on kasvava metsa tagavara tm / ha. Kogum määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning rinnaspindala (või täiuse) või puude arvu alusel. ^Päraldis Vallasasi, mis olemata asja oluline osa teenib peaasja ning on peaasjaga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (näiteks korteri veemõõtja). ^Raha Ãœldine maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu proportsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. ^Rahavood Raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivsed rahavood) ja väljamaksed (negatiivsed rahavood). ^Rent Võlaõiguslik suhe rendileandja ja rentniku vahel millega rendileandja kohustub andma rentnikule rendiaja jooksul kasutamiseks asja ning rentnik on kohustatud selle eest maksma kokkulepitud tasu (renditasu e. rendist). Rentnikul on õigus teenida asjalt tulu. ^Restitutsioon Õigusliku seisundi ennistamine. ^Servituut Asjaõiguslik kasutusõigus, mis ei ole sõltuv omaniku isikust ega selle vaheldumisest. Servituut jaguneb: reaalservituudiks, isiklikuks servituudiks ning seaduslikuks servituudiks e. kinnisomandi kitsendusteks. ^Soetusmaksumus Vara soetamisega seotud kulud ja amortisatsioonieraldised, mida tunnistab hea raamatupidamistava. ^Suletud brutopind Kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind seinte viimistletud välispinnast mõõdetuna. Kaldpinnaga kaetud ruumides loetakse brutopinna hulka vähemalt 1 m laiune pind, mille kohale kujuneb vähemalt 1,6 m kõrgune ruum. Brutopinna hulka ei loeta alla 1,8 m kõrgusi tehnilisi keldreid. ^Suletud netopind Kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Netopinna hulka ei arvata usteavade, aknaavade ja muude piirdekonstruktsioonides olevate avade ja niÅ¡Å¡ide pindu. ^Sundmüügiväärtus Sundmüügil saadud hind. Hind, mis peegeldab ebapiisavat turustusperioodi ja reklaami. Seda nimetatakse ka likvideerimishinnaks. ^Sundvõõrandamine Kinnisasja võõrandamine riigi poolt riigi või kohaliku omavalitsuse huvides. ^Tegutseva ettevõtte väärtus Maa, ehitiste, sisseseade, masinate ja firma maine ning muude mittemateriaalsete varade abil loodud väärtus, s.t. kõigi varade väärtus olemasolevas kasutuses. ^Tiheasustusala Kompaktse asustusega maa-ala, mille piirides saab ehitustegevus toimuda ainult detailplaneeringu alusel. ^Tulumeetod Hinnatava objekti turuväärtus määratakse selle kasutamise aja jooksul laekuva tulu kapitaliseeritud väärtusena. turuväärtus = tegevustulu / kapitalisatsiooni määr ^Turutehingute võrdluse meetod Hinnatava objekti turuväärtus tuletatakse teatud hulga sarnaste objektide müügiandmete põhjal. ^Turuväärtus Hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval üle minema tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale. ^Vahendustasu Tasu, mis makstakse maaklerile müüja ja ostja kokkuviimise ja ostu-müügi tehingu läbiviimise eest. ^Valdaja Isik, kes omab tegelikku võimu asja üle, kusjuures pole oluline, kas isikul on üldse õigust asja vallata. ^Vallasasi Asi, mis ei ole kinnisasi. Asi, mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt, omadustelt või välimuselt. ^Vallaspant Nõude tagamine vallasvara pantimisega. Käsipant (vara antakse pandipidajale üle), registerpant (pandimärge seatakse hooneregistris olevasse toimikusse), väärtpaberite pant või kinnipidamisõigus. ^Vallasvara Konkreetsele isikule kuuluv vallasasjade ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. ^Võõrandamine Võõrandamine on omandi üleminek asja müümise, vahetamise, kinkimise või faktooringu teel. ^Väärtus 1) Majandusteaduslik mõiste, mis viitab ostmiseks saadaolevate kaupade ja teenuste ning nende ostjate ja müüjate vahekorrale. 2) Kauba või teenuse omadus rahuldada ostja nõudmisi. ^Üür Tasu eluruumi kasutamise eest, mis määratakse üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu alusel. |↑ üles|
|
|||||||||||||||||||
| OÜ Kiriku Varahaldus | Tatari 25, büroo 221, 10116 Tallinn | tel 642 2002, e-post: varahaldus@eelk.ee | ||||||||||||||||||||
