AVALEHT
ETTEVƕTTEST
TEENUSED
KONTAKT
PARTNERID
 
 


MƜƜK
RENT
ARENDUSOBJEKTID
KASULIK TEADA
Ajalugu
Kinnisvara mƵisted
VIITED
UUDISED
GALERII

 


KASULIK TEADA - Ajalugu

Ajalooliselt on kirikule kuuluva kinnisvara majandamine olnud annetuste ja korjanduste kõrval koguduste üheks peamiseks sissetulekuallikaks. Suurema osa oma sissetulekutest on kohalikud kogudused saanud põllu-, heina-, karjamaade rendist, kirikumõisate põllumajandustoodangu müügist, maaomandite rendist ja müügist, metsateost ja -müügist, palverändurite toitlustamisest ning majutamisest koguduste ja kloostrite võõrastemajadest jne. Tänapäeval esindavad kõiki neid tegevusi terved suured majandusharud (põllumajandus, kaubandus, teenindus, turism, metsatööstus) ning kiriku tegevus samades valdkondades on muutunud enamikule inimestest märkamatuks.

Nii nagu sajand või ka pool aastatuhandet tagasi on kirikul kohustus ka täna, 21. sajandil pidada üleval oma vaimulikke (piiskoppe, preestreid ja diakoneid) makstes neile palka, tagades nende perekondadele toimetuleku ja eluaseme. Kohalike koguduste palgal on lisaks vaimulikele ka teised kogudusetöö tegijaid: jutlustajad, köstrid, organistid, diakoonia-, laste- ja noorsootöötegijad, kantseleitöötajad, kalmistuvahid, kirikuteenijad jne. Vastutustunnet ja hoolt ning raha vajavad kõik kirikuhooned ühes muinsuskaitsealuse kunstivaraga, ajaloolised pastoraadi kompleksid ja kogudustele kuuluvad kalmistud. Arukalt tuleb majandada koguduste metsa-, heina- ja põllumaid.

Aegade jooksul on võimalused oma varalt sissetulekut teenida olnud väga erinevad. On olnud aegu, kus paljud kirikuhooned on olnud varemetes, sest piirkonnast on saanud erinevate sõdade lahingutanner. Visitatsiooniprotokollidest võime leida vaimulike kurtmist, et pastoraat on nii lagunenud, et kuu ja tähed paistavad laetalade vahelt läbi. Samadest protokollidest saame teada, kus on kirikutorn ümber kukkunud või kus kasvavad võlvide peal puud, sest katus on ammu kokku kukkunud. Aastasada hiljem võib aga visitaator tõdeda, et kogudus suudab üleval pidada pastorit, köstrit, jutlustajat ja organisti ning lisaks sellele on asutud ehitama uut kirikumõisa peahoonet või on metsa müügist laekunud nii palju raha, et saab tornile uue kiivri ehitada. Tihti on kogudusi toetanud kohalikud mõisnikud annetades kirikule altari, kroonlühtreid, aknaid, pinke jne. Mõni mõisnik on kogudusele kinkinud maad koolimaja või palvemaja ehitamiseks, teisal on mõisnik toetanud kirikut metsamaterjaliga kiriku katuse vahetamiseks.

Valitsejate vahetus on alati toonud endaga ka muudatusi kiriku majandusellu. Ristiusu esimestel sajanditel Eesti- ja Liivimaal sõltus kirik otseselt oma piirkonna valitsejate armust ja heldusest. Ka sõltus suhtumine kirikusse sellest, milline oli kiriku roll valitseja silmis. 17. sajandil ehk Rootsi ajal paranes kiriku olukord märgatavalt. Rajati köstrikoole, trükki ilmusid esimesed trükised, kogudustes hakati pidama meetrikaraamatuid, toimusid regulaarsed visitatsioonid. Kuigi tavalise lihtrahva elu-olu oluliselt ei paranenud tõi Rootsi aeg stabiilsuse, sest saabus pikem rahuperiood. Põhjasõja järel 18. sajandi esimesel veerandil läksid alad Vene tsaari valitsuse alla. Sellega muutus ka kiriku olukord, mis päädis usuvahetamissunniga ja venestamise kampaaniaga 19. sajandi lõpul. Koguduste ja vaimulike majanduslik olukord muutus keerulisemaks. Õnneks säilisid koguduste varad.

Eesti Vabariigi 1920-aastate maareform tõi kirikule majanduslikult keerulised ajad, sest suurem osa maadest riigistati. Kogudustelt võeti ära sadu hektareid põllumaad ja metsa. Peagi tagastati kirikumõisate südamed ja keskmiselt 50 ha maad iga koguduse kohta. Veel enne kui maareformi järgne segadus sai lõplikult likvideeritud, saabus 1940. aastal nõukogude okupatsioon ning kõik kiriku varad natsionaliseeriti 100% ulatuses. Saksa okupatsioonivõimud tagastasid varad 1942 ja 1943. aastal, et naasev nõukogude kord saaks need 1945. aastal uuesti ära võtta ning vaimulikud leiva ja peavarjuta jätta.

1991. aasta taasiseseisvumine tõi kaasa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise endistele omanikele. Paljud varad, mis 50 aastat tagasi kogudustelt ära võeti, polnud enam tagastamiskõlbulikud. Mitmeid hooneid ja maatükke ei saanud tagastada, sest omandiõiguse tõestamiseks puudus piisav arhiivimaterjal (paljude koguduste arhiivid hävisid või hävitati okupatsioonivägede poolt). Arvukalt hooneid oli lagunenud või hävinud ning suur osa endistest kogudustemaadest kolhoosikeskuste ja linnade juurdekasvu tõttu täis ehitatud. Osa vara pole kirik tänaseni tagasi saanud mitmete poliitiliste, õiguslike või majanduslike vaidlusküsimuste tõttu.

|↑ üles|  
   
OÜ Kiriku Varahaldus | Tatari 25, büroo 221, 10116 Tallinn | tel 642 2002, e-post: varahaldus@eelk.ee